Veel natuke -

- käivad linnud lisatoidul, kuna lund on palju ja süüa leida on keeruline.

Kuigi seltskond on jäänud hõredamaks oma liigitiheduselt, on need, kes alles, seda julgemad, justkui talvised külalised on võimukamad ja ei ole seni lasknud püsielanikel ülbitseda. See tähendab siis, et kõige arvukamalt olid kohal põldvarblased, kes talvisel söögilaual olid üsna tagasihoidlikud. Kohal oli ka, nagu ikka ja alati – puukoristaja. Rasvatihane ja sinitihane olid esindatud mõõdukalt, ning mõned korrad käis isegi sootihane. Rohevint külastas sööklat koos kaasaga, tuli esimesena, uuris asja, sõi natuke ja siis alles tuli abikaasa ka platsile. Tõeline härrasmees.

Leevikeste hüüdmist oli vaid eemalt kuulda, ning tamme-kirjurähnil on hoopis teised laulud südames juba.

Käis ka suur-kirjurähn, aga ainult proua, härra täristas puu otsas ja kummitas seal rinda. Korraks isegi välkus hallpearähni roheline kuub, kuid nii korraks, et uskusin juba, et see oligi kõigest miraaž. Pasknäärid on kevade edenedes julgust kasvatanud ja selle demonstreerimiseks käisid ka vaatamas, mida pakutakse, harakate kõige julgem katse piirdus õunapuu ladvaokstel kõõlumisega.

Üldiselt aga on kevad pugenud juba hinge ja toidulaud on nagu moeasi, rohkem oli niisama istumist kui pildistamist. 

Ilmast? - vahelduv kevadine ilm, ühel hetkel lumi, teisel päike. Keegi millestki ilma ei jäänud :) 

(in English after the photos)

 põldvarblane, Passer montanus, Eurasian Tree Sparrow, pikkuvarpunen

 

 

  

rasvatihane, Parus major, Great Tit, talitiainen

puukoristaja, Sitta europaea, Wood Nuthatch, pähkinanakkeli

 rohevint, Carduelis chloris, European Greenfinch, viherpeippo

   

suur-kirjurähn, Dendrocopos major, Great Spotted Woodpecker, isotikka

 

Little birds are still visiting „the diner“, because too much snow is making it hard to find any food.

Although this mixed party of visitors is less colored than couple of months ago, the locals are become more active. Eurasian Tree Sparrow was the most represented then Great Tit, Blue Tit.  Marsh Tit visited only a few times.

Wood Nuthatch is always there, never afraid of anything or anybody. Even jays were more hazardous and demonstrated it by coming to see what the daily offer was. Magpies stayed and watched others from the top of the apple-tree.

Female Great Spotted Woodpecker was also lingering around, while the male was drummed somewhere high.

Middle Spotted Woodpecker was nowhere to be seen, but heard – spring is in their hearts already and so they sang their woodpecker creaking song. I even saw a mirage – male Grey-Headed Woodpecker. But he was gone before I could to anything to convince myself that it wasn’t a mirage.

The spring has moved slowly and gently under the skin and “the diner” is nothing but a fashion these days, I sat there by myself most of the time and listened to all kinds of spring voices.