Kevadnoppeid - Spring

Kevad on sel aastal hiline ja jahe, ning linnud seetõttu justkui vaoshoitumad. Aga siiski, metsas on põnevust juba küll. Huvitav on märgata, et eelmisel nädalal ööbikut veel polnud, aga sel nädalavahetusel oli ta juba tulnud. Ta laulis küll vähe, ju olid kohvrid veel täielikult lahti pakkimata ja aklimatiseerumine oli veel aktiivne. Pole lihtne laulda, kui väljas on külm lõõtsuv tuul ja vihma sajab vasakult paremale ja alt üles. 

N-ö tavakomplekti metsalindude - punarind, silk-solk, salu-lehelind, talvike, metsvint jne sekka oli ka mõni põnevam kohtumine. Tagasihoidlik võsaraat ja uudishimulik must-peapõõsalind. Samuti üks teineteise tiivalöökides liikuv suurnokk-vindi paar. Käod lendasid kukkudes, kiivitajad kurjustasid toonekurega, rästad laulsid üle teiste.

Tartu lähistel oli põnevust jällegi veekogude läheduses - mulle avaldas suuremat muljet väikekajakas, mustviires ja valgetiib-viires ning miraažina läbi värvitu taeva libisev hõbehaigur. 

Tutkad, tumetildrid, mudatildrid on kõik liikvel. Pühapäeva õhtupoolikul oli mul õnn vihmasajus natuke üht nurmkana jälgida, kes muudkui kutsus ja kutsus. Aga keegi ei vastanud.

-----

Spring is rather late this year and therefore birds seems to be a bit modest. But still, in the forest there is plenty of excitement. Within a week a thrush nightingale has arrived. But it didn't sing much, perhaps its luggage is yet unpacked and needs to be settled down. It is not easy to sing in a cold wind and rain everywhere. 

The usual collection of birds were already there - warblers and robins, sky larks, storks. More interesting sights were great egret, black terns and white-winged terns. 

Sunday late afternoon in a rain I had the honour to watch lonely gray partridge who was calling and calling, but no one answered.

 rootsiitsitaja, Emberiza schoeniclus, Reed Bunting, pajusirkku

rääkspart, Anas strepera, Gadwall, harmaasorsa

jääkoskel, Mergus merganser, Goosander, isokoskelo

salu-lehelind, Phylloscopus trochilus, Willow Warbler, pajulintu

meigas ehk kaelustuvi, Columba palumbus, Common Wood Pigeon, sepelkyyhky

tuleb jääda rahulikuks, see on tähtis /
one have to be calm, that's the key

ööbik, Luscinia luscinia, Thrush Nightingale, satakieli

metsvint, Fringilla coelebs, Chaffinch, peippo

valge-toonekurg, Ciconia ciconia, Stork, kattohaikara

mustpea-põõsalind, Sylvia atricapilla, Blackcap, mustapääkerttu

 põldlõoke, Alauda arvensis, Sky Lark, kiuru

väike-lehelind, Phylloscopus collybita, Common Chiffchaff, tiltaltti

 punarind, Erithacus rubecula, European Robin, punarinta

nurmkana, Perdix perdix, Grey Partridge, peltopyy

Rannalood

Rannareportaaž septembri lõpust ja oktoobri algusest.
Liikvel olid erinevat sorti pardid ja haned, lagled, luiged. Rüdisid oli väga vähe, just näpuotsatäis rüütasid, leeterislasid ja üks sagrise moega tutkas kössitas adruvallil.
Luurasin kivi taga haigruid, olin lähenenud neile juba kivina veeredes mööda libedat merepõhja, merevesi kummikuääreni. Lootsin salamahti, et ma suudan olla nii kivi sarnane, et keegi haigrutest arvabki, et olen kivi ja on nii julge, et tuleb lähemale süüa otsima. Aga enne haigruid jõudis tulla üks lärmakas ja vettpritsiv seltskond jääkosklaid, kellest üks oli saanud kätte uhke kala ja teised tahtsid oma ampsu sealt saada. Aga püüdja oli kade ja ei lubanud ning nad madistasid seal nii valjult, et ühel haigrul tekkis huvi ja ta tuli lähemalt asja uurima. Ehk pakutakse tallegi üks hea suutäis? Aga jääkoskel kugistas kala nii kähku alla, et keegi ei jõuaks mitte mõeldagi.
Kosklad läksid jälle, uut kala jahtima, aga haigur jäi. Kuid siis mingil hetkel ma vist pilgutasin silmi ja see oli ohumärk. Haigur läks ja viis teised ka kaasa. Pärast alles nägin, et mingi kalapaat oli tulnud liiga lähedale.

valgepõsk-lagle, Branta leucopsis, Barnacle Goose, valkoposkihanhi

mustlagle, Branta bernicla, Brent Goose, sepelhanhi

hallhaigru luure
hallhaigur, Ardea cinerea, Grey Heron, harmaahaikara

jääkoskel, Mergus merganser, Goosander, isokoskelo

kala tuleb kähku alla kugistada!

lumepall

leeterüdi ehk leeterisla, Calidris alba, Sanderling, pulmussiri

hahk, Somateria mollissima, Common Eider, haahka

Tibud

Jääkosklatibud on ise alles nii tibud, aga juba väge täis. Jutustavad, õiendavad ja käsutavad. Kui emps eest ära ujub, siis jooksevad mööda vett järele ja ronivad selga. Jooks on tavaliselt ikka võidujooks ja kes ees, see mees. Kuna nad nii kiirelt ujuda ei oska, siis võetakse jalad vee alt välja küntakse vagu vette. Aga ema tahab vahel puhata ja ennast pesta, ning kuigi 2 tibu juba mõnusalt end priiküüti on sättinud, kaob emps äkki mulksti vee alla ja tibud hulbivad nagu vannipardid vee peal, silmad pärani.

Jääkoskel, Mergus merganser, Goosander, isokoskelo

 

 

 Emps kadus vee alla

 Ruttu järele!