Lehelinnukuu : May - the month of birds

Uue päeva hommiku juhatab sisse isane musträstas, kes laulab oma kaunist viisi maailmakõrguse kuuse tipus. 
Ärkama hakkavad ka teised - mustpea-põõsalind, käblik, punarind, ka sinitihane, kellel on kodus pisikesed näljased sulepallid ootamas, nokad pärani. Pöialpoiste laul tungib sisse igast palgi- ja aknapraost.

Koos hommikuse ärkamisega saab õhk märkamatult täis mahlast kevadelõhna ja linnulaulu. Kui see nädal vaid kestaks kauem!

Maikuu on minu jaoks nii lehe- kui linnukuu. Kuu lõpus näpistan ikka nädala, et minna maale ja jälgida linnuelu. Ka seekord ei pidanud pettuma. Elu oli kirev, hoolimata külmast kevadest ja sellest, et loodus polnud veel seal, kus ta pidanuks olema. St et mõned puud olid alles pungas ja õunapuud polnud õitsema hakanud. 

Nii mõnigi linnupaar ootas juba, millal muru saab niidetud - leevikesed, siisikesed, linavästrikud, punarinnad. 

Kõikide huvitavate ja vanade tuttavate seal olid seekord need kõige ehtsamad rosinad mesilasenäpp, kaelus-turteltuvi, kodukakk ja punakurk-kaur. Viimasest õnnestus vaid kauge lennupilt ja seda siin valikus pole. 

__________

New day is introduced by male blackbird, who is singing his beautiful song at the highest spruce tree. Other are awakening as well - blackcap, wren, robin, also blue-tit, who have a hungry family waiting at home. Goldcrests are singing so loud, it comes in from every tiny hole in the house. The air is filling secretly with rich spring fragrance and birdsong - if this week would only last longer!

May means month of birds to me. Last week of May is the time I always want to spend away from the city. So was this year - I was in my summer cottage. And I was not disappointed. Life was  colourful, in spite of the cold spring that this year have to offer. Apple trees weren't even blooming yet.

Bullfinches, wagtails, siskins and robins were waiting already for the grass to be cut.

Among all the fascinating and familiar feathery creatures, the most exiting meetings were with bee-eater, collared dove, tawny owl and red-throated loon.

kühmnokk-luik, Cygnus olor, Mute swan, kyhmyjoutsen

mesilasenäpp, Merops apiaster, European bee-eater, mehilaissyöjä

kaelus-turteltuvi, Streptopelia decaocto, Eurasian collared dove, turkinkyyhky

vainurästas, Turdus iliacus, Redwing, punakylkirastas

ka härrased aitavad sisustustöödel

punaselg-õgija, Lanius collurio, Red-backed shrike, pikkulepinkäinen

kägu, Cuculus canorus, Common cuckoo, käki

hiireviu, Buteo buteo, Common buzzard, hiirihaukka

ronk, Corcus corax, Common raven, korppi

 musträhn, Dryocopus martius, Black woodpecker, palokärki

 

kivitäks, Oenanthe oenanthe, Northern wheatear, kivitasku

kivirullija, Arenaria interpres, Ruddy turnstone, karikukko

suitsupääsuke, Hirundo rustica, Barn swallow, haarapääsky

mustpea-põõsalind, Sylvia atricapilla, Eurasian blackcap, mustapääkerttu

siisike, Carduelis spinus, Eurasian siskin, vihervarpunen

must-kärbsenäpp, Ficedula hypoleuca, European pied flycatcher, kirjosieppo

tibud

sookurg, Grus grus, Common crane, kurki

jahil

välja-loorkull, Circus pygargus, Montagu's harrier, niittysuohaukka

 kodukakk, Strix aluco, Tawny owl, lehtopöllö

Sööklauudiseid

Üle pika-pika aja sain istuda lennult improviseeritud lumevarjes, et jälgida linnusöökla tegemisi Viljandimaal. Lumeaugus liikumatult kükitamisest tekkinud sinikad, jalgade surm ja seljanihestus kaalus üles kõik selle, mida ma nägin. Jällegi ilmus üllatusesineja, kelleks seekord oli urvalind. Varem ma neid seal kohanud pole. Püsikunded olid nagunii, n-ö soojenduseks tuli puukoristaja, kes ei karda midagi ega kedagi ning alati on kohal ka sootihaste kollektiiv. Endiselt üllataval kombel on kõige aremad need „maal elavad“ linnalinnud ehk sini- ja rasvatihased. Ettevaatus pole liiast! Põldvarblasedki on neist julgemad. Kui saabusid sööklakunnid urvalinnud, mõtlesid ülejäänud linnud kaks korda, kas ühineda nendega või minna kõrvalsööklasse. Enamus valis teise söökla.

Laupäeval oli imekombel väga ilus ja päikeseline ilm, isegi lumikellukesed kerkisid maja seina äärt mööda ettevaatlikult.

Kui hilistel hommikutundidel saabus siesta aeg ja väiksed värvud leiba luusse lasksid, tuli pasknääride trio. Küll võtsid kaugelt juba vaatluskohti, et teha selgeks, millega neil minu liikumatult olla üritava valge kogu näol tegemist on. Vareslaste uudishimu oli pasknääridel siiski nii tugev, et tegi nad julgemaks kui näiteks harakas, kes ei näidanudki end näole, kui oli ära näinud, et söögiplatsil on kosmeetiline muudatus.  

Ootasin tegelikult ka rähne, kuid ilmselt polnud meil aeg kokku lepitud ning pildile nad ei ilmunud, kuigi lendasid lähistel ning iseäranis aktiivne oli tamme-kirjurähn, kel juba kevad südames ja nii ta siis pröökas puude ladvus oma laulu.

Pühapäeva hommikul – oh seda üllatust!, valitses väljas sügavamast sügavaim talvetuisk ja lumesadu. Lumikellukestest polnud jälgegi, kuid sööklas olid leevikesed. Pidin ikkagi minema ja veel oma sinikaid toitma, äkki tuleb ka leevike pildile. Ta tuligi mõned korrad.

Pühapäeva hommik aga ei alanud mulle nii ladusalt nagu laupäev. Kui olin peaaegu oma koondistaku sisse võtnud, kukkus fotokas kõige täiega lumme ning objektiiv oli varjuki ääreni lund täis. Koukisin selle sealt siis välja, kuid kõik oli ikkagi märg. Üritasin siis seda kuivatada, aga ei õnnestunud. Proovisin UV filtrit ära keerata eest, ei saanud kätte. Leevikesed kõik see aeg nosimas nina ees. Siis mõtlesin, et ah, küll saab ja katsusin pilti teha. Aga ei saanud. Nagu läbi aknaklaasi teeks ja AF ei saanud üldse millelegi pihta. Võtsin asja uuesti käsile ja seekord sain filtri eest keeratud. Õnneks oli mul see varuvariant seal ees! Siis olin jälle valmis ja – toiduplatsil tühjus. Lumi tuiskas hooti eriti kõvasti ja mina ootasin. Lõpuks siiski hakkas elu tasapisi tulema, leevikestest ilmus vaid üks härrasmees, kes teatas oma tulekust kurva ja samas kevadise kvüütamisega – tema tavapärasesse repertuaari olid tekkinud mõned mažoorsed käigud.

Siisikeste kamp oli ka pühapäeval aktiivne. Imelik, et neile just selline ilm meeldib, mitu korda olen tuisuse ja pöörase ilmaga kohanud ainsate elusolenditena just siisikesi.  Urvalinde jälle päikeselise ilmaga. Ju siis kumbki teab, mis valguses ta parem paistab.  :)
Kuna mul liikumisvabadust polnud, siis pole ka liikuvaid pilte :) 

Laupäeva kostilised:

sootihane, Palus palustris, Marsh Tit, viitatiainen

 urvalind, Carduelis flammea, Common Redpoll, urpiainen

nokalaat

emased urvalinnud

kõigile näha

isane urvalind

 rasvatihane, Parus major, Great Tit, talitiainen

 rohevint, Carduelis chloris, European Greenfinch, viherpeippo

hapu näoga

isane rohevint 

 puukoristaja, Sitta europaea, Wood Nuthatch, pähkinänakkeli

 pea alaspidi on ikka kõige parem

 põldvarblane, Passer montanus, Eurasian Tree Sparrow, pikkuvarpunen

 sinitihane, Parus caeruleus, Blue Tit, sinitiainen

 pasknäär, Garrulus glandarius, Eurasian Jay, närhi

peaaegu täiskasvanud juba

 nooruk

Pühapäeva kostilised: 

leevike, Pyrrhula pyrrhula, Common Bullfinch, punatulkku

siis kui objektiiv oli lumine

 klassikaline leevike

isane

 siisike, Carduelis spinus, Eurasian Siskin, vihervarpunen

kurva näoga

isane siisike 

natuke rõõmsama näoga

emane siisike 

põldvarblane, Passer montanus, Eurasian Tree Sparrow, pikkuvarpunen