Kevadnoppeid - Spring

Kevad on sel aastal hiline ja jahe, ning linnud seetõttu justkui vaoshoitumad. Aga siiski, metsas on põnevust juba küll. Huvitav on märgata, et eelmisel nädalal ööbikut veel polnud, aga sel nädalavahetusel oli ta juba tulnud. Ta laulis küll vähe, ju olid kohvrid veel täielikult lahti pakkimata ja aklimatiseerumine oli veel aktiivne. Pole lihtne laulda, kui väljas on külm lõõtsuv tuul ja vihma sajab vasakult paremale ja alt üles. 

N-ö tavakomplekti metsalindude - punarind, silk-solk, salu-lehelind, talvike, metsvint jne sekka oli ka mõni põnevam kohtumine. Tagasihoidlik võsaraat ja uudishimulik must-peapõõsalind. Samuti üks teineteise tiivalöökides liikuv suurnokk-vindi paar. Käod lendasid kukkudes, kiivitajad kurjustasid toonekurega, rästad laulsid üle teiste.

Tartu lähistel oli põnevust jällegi veekogude läheduses - mulle avaldas suuremat muljet väikekajakas, mustviires ja valgetiib-viires ning miraažina läbi värvitu taeva libisev hõbehaigur. 

Tutkad, tumetildrid, mudatildrid on kõik liikvel. Pühapäeva õhtupoolikul oli mul õnn vihmasajus natuke üht nurmkana jälgida, kes muudkui kutsus ja kutsus. Aga keegi ei vastanud.

-----

Spring is rather late this year and therefore birds seems to be a bit modest. But still, in the forest there is plenty of excitement. Within a week a thrush nightingale has arrived. But it didn't sing much, perhaps its luggage is yet unpacked and needs to be settled down. It is not easy to sing in a cold wind and rain everywhere. 

The usual collection of birds were already there - warblers and robins, sky larks, storks. More interesting sights were great egret, black terns and white-winged terns. 

Sunday late afternoon in a rain I had the honour to watch lonely gray partridge who was calling and calling, but no one answered.

 rootsiitsitaja, Emberiza schoeniclus, Reed Bunting, pajusirkku

rääkspart, Anas strepera, Gadwall, harmaasorsa

jääkoskel, Mergus merganser, Goosander, isokoskelo

salu-lehelind, Phylloscopus trochilus, Willow Warbler, pajulintu

meigas ehk kaelustuvi, Columba palumbus, Common Wood Pigeon, sepelkyyhky

tuleb jääda rahulikuks, see on tähtis /
one have to be calm, that's the key

ööbik, Luscinia luscinia, Thrush Nightingale, satakieli

metsvint, Fringilla coelebs, Chaffinch, peippo

valge-toonekurg, Ciconia ciconia, Stork, kattohaikara

mustpea-põõsalind, Sylvia atricapilla, Blackcap, mustapääkerttu

 põldlõoke, Alauda arvensis, Sky Lark, kiuru

väike-lehelind, Phylloscopus collybita, Common Chiffchaff, tiltaltti

 punarind, Erithacus rubecula, European Robin, punarinta

nurmkana, Perdix perdix, Grey Partridge, peltopyy

Kureteater

Etenduse lõpp. Eesriie langeb kohe ja saabub pimedus. Vaikus. Vahetult enne kõiksuguseid hääli on alati vaikus. Häälterohkus juhib mõtte mujale ja pilgu otsima. Ent mingil hetkel jõuab see vaikus ikkagi järele ja seedib läbi. Nii on see ikka. Ta liigub omas rütmis, ent ta tuleb. Ja siis on jälle hääled.  Mis on küll peidus selles vaikuses? Needsamad hääled ehk.
Kureteater oli lühike ja lööv. Olin just astunud uksest välja hommikusse, väljas oli veel pime, kui juba saabus sooloesineja. Vaikides. Sõnadeta. Tegi oma tükid ja läks. Vaikuses. Ning mina läksin ka. Häälteomanikke otsima.

valge-toonekurg, Ciconia ciconia, White Stork, kattohaikara