Suvest rääkides -

võib samahästi ka mudatildrist rääkida, sest vaadates aknast välja ja nähes seda värvitut, pimedat, sopast 4. adventi, tuli igatsus suve järele. Igatsus suve värvide, lõhna ja häälte järele. Ja mudatilder on olnud mitu aastat juba minu „suvestaar“ (jäädes küll staažilt alla linavästrikule, ent olles muidu täiesti tema ise).

Tildrid on ühed võluvamad olevused suleliste seas. Nad on nii peened ja graatsilised, elegantsed ja alati viimase moe järgi sulekuues. Tildritel on minu meelest hästi sõbralik ja tähelepanelik nägu.

Mudatildriga kohtusin esmakordselt 2008. aasta kevadel Soomaal, Ingatsi matkarajal. Ta tundus hämaras, ärkavas rabas täiesti müstiline, tema häälitsused, mis enne päiksetõusu tundusid täiesti ebamaised, saatsid mind vaimus veel tükk aega. Järgmisel aastal (2009) kohtusime Hüpassaare rabas, kus ta koos päiksetõusuga laulis rabamänni ladvas oma ärkamise laulu.

Kaks aastat (2010 ja 2011) olen teda kohanud ka Saaremaal. Isegi täiesti tavalises valguses on ta eriline. Ta on sõbralik, uudishimulik ning tildrite perekonna väiksemaid liike. Ta on kõrgejalgne ja nõtke kehaehitusega, looduses on ta hästi märgatav ning lihtsalt äratuntav liik. Mudatildri lend on kiire ja maapinnal või oksal seistes nõksutab ta tihti keha. Loodetavasti jääb ta minu igasuviseks sõbraks ka edaspidi.

Mudatildrit  arvatakse Eestis hetkel olevat (pesitsusajal) 3000–4000 paari, ta on III kategooria kaitsealune liik.

 

mudatilder, Tringa glareola, Wood Sandpiper, liro

hommikulaulja

2009, Hüpassaare

2010, Saaremaal

2011, Saaremaal

 
 

  

ärkamine

2009, Hüpassaare

Kiire suvine ülevaade, 2011

Suvine linnumaastik on võib-olla pisut vaiksem ja vähemkirevam, kuid siiski on üht-teist ka suvel jälgida. Noorlinnud näiteks on eriti agarad lennuharjutusi tegema ning liiguvad salkadena ringi. Käisin mitu korda rannas mudas kõhutamas, et mudatildreid jälgida. Ükskord aga maandus mudatildri asemel tikutaja, oli hästi kahtlustav. 

Kord sattusin tervele mänsakute bandele peale, neil oli ikka põnev, kes sulistas veelombis, kes niisama oksal uudistas. Pea iga päev nägin merikotkast üle lendamas ja kajakaid kimbutamas. Üks kord püüdis kajakapoja kinni, tappis ära ja hakkas sööma. Siis lendas selle raipega ühelt kivilt teisele, sest ta ei saanud rahulikult süüa, kajakad olid pidevalt turjas kinni. Lõpuks jättis ta söömise katki ning viskas raipe minema. Aga kajakas mõtles, et ei lase siis toidul raisku ka minna ja sõi ise lõpuni.. Ei tea, mis mõtted neil kajakail peas mõlguvad.

Paar nädalat oli suvel ikka täiesti leitsakut, et seal roostikus lamada polnud mingi lust, see aeg vaatasin siis niisama, kes lendab, ujub või süüa otsib. Pisut ehk vähemlevinuist lindudest silmasin suvel väiketiiru, tutt-tiiru, lõopistrikku ja heletildrit.

Ssltskonnakivil - mudatildrid ja kuldnokad
mudatilder, Tringa glareola, Wood Sandpiper, liro
kuldnokk, Sturnus vulgaris, Common Starling, kottarainen

randtiir, Sterna paradisaea, Arctic Tern, lapintiira

 väiketiir, Sternula albifrons, Little Tern, pikkutiira

 putukapüük

suitsupääsuke, Hirundo rustica, Barn Swallow, haarapääsky

 kajakarööv

merikotkas, Haliaeetus albicilla, White-tailed Eagle, merikotka

 mänsakunooruk

Nucifraga caryocatactes, Spotted Nutcracker, pähkinähakki

õnnetus

kormoran, carbo sinensis, Great Cormorant, merimetso

 kogunevad juba

kuldnokad, Sturnus vulgaris, Common Starling, kottarainen

talvike, Emberiza citrinella, Yellowhammer, keltasirkku

tikutaja, Gallinago gallinago, Common Snipe, taivaanvuohi

samad näod jälle - mudatildrid ja kuldnokk

saatjaga

kuldnokad

kuldnokk uhkes kuues