Showing posts with label metskurvits. Show all posts
Showing posts with label metskurvits. Show all posts

Monday, October 14, 2013

Reportaaž metsast



Reportaaž septembri lõpust ja oktoobri algusest. Kuna rannalinde oli väga vähe, siis järgnev rida on kõik metsalindudest.
Suur-kirjurähnid kaklesid käärima läinud ploomide pärast ja musträhnid hõikusid valjult üle metsade.
Pöialpoistega vestlesin ka vähe, intervjuu nende vahvate tegelastega ilmub mõne aja pärast linnupäevikusse ka ehk.
Punarinnaga kohtusin ühel hilisel pärastlõunal ning ta näitas, kuidas mõne hea nipiga mulla seest ussike kätte saada.
Käblik tuli lausa tuppa vaatama, et miks ma küll õues pole kui ilmad on nii head ning õpetas mulle paar head jooganippi.


Rasvatihane arvas, et tema pole tegelikult üldse teiste tihastega sarnane ja tegelikult on ta siiski üsna julge lind, arvaku teised, mida tahavad. Sabatihaste invasooni ootasin pikisilmi mitu päeva ja kui siis ühel päeval puhastasin seeni, kummikindad käes, nad tulid ja ma jooksin kõige oma seeneste kinnastega kalosside välkudes üle õue, fotokas käes, aga nad peatusid vaid põgusalt ja olid läinud jälle.
Kiirelt pimeneval sügisõhtul ilmusid kruusateedele metskurvitsad, arvates, et nad on täiesti tausta sulavad, autotuledega sai nad siiski mingil määral taustast kätte.
Üldiselt tundub, et selleaastane sügis ongi pigem metsalindude päralt. Küll on/oli palju liikvel hanesid ja muid partlasi, aga ometi mitte rüdisid ega viglesid, kuid rannalindudest juba järgmises peatükis.



musträhn, Dryocopys martius, Black Woodpecker, palokärki

 suur-kirjurähn, Dendrocopos major, Great Spotted Woodpecker, käpytikka



 pöialpoiss, Regulus regulus, Goldcrest, hippiäinen


ja nüüd kõik korraga - tiivad kokku! 
kanepilind, Carduelis cannabina, Common Linnet, hemppo


kui käblik tuli tuppa
 käblik, Troglodytes troglodytes, Winter Wren, peukaloinen

käblikujooga oktoobripäikeses


 rasvatihane, Parus major, Great Tit, talitiainen

sabatihane, Aegithalos caudatus, Long-tailed Tit, pyrstötiainen

 metskurvits, Scolopax rusticola, Eurasian Woodcock, lehtokurppa

punarind, Erithacus rubecula, European Robin, punarinta








Tuesday, April 12, 2011

Suleatlas

Huvitava linnusule olen metsast või rannalt juba lapsepõlvest peale üles korjanud, mõeldes vaid vilksamisi, kellele see võiks kuuluda. Paar aastat tagasi, kui hakkasin lindudest rohkem huvituma, ei mõelnud ma ikkagi veel tõsiselt sulgedest, kui alles eelmisel aastal ühel hetkel lihtsalt tundsin, korjates maast järjekordse sule, et oleks huvitav teada saada, kes on siin käinud ja oma sule jätnud.
Mõnd sulge on lihtne tuvastada – näiteks pasknääri sinimustvalget sulge. Mõnd aga on keerulisem, isegi kui ta näeb teistmoodi välja. Ühte sulge nuputasin ma kaua, kuni sain omanikust pildi – see oli metskurvits. Alati on huvitavad kulliliste suled, kuigi mõni uhke triibuline sulg, mida võiks arvata, et kuulub mõnele kullilisele, on hoopis näiteks koovitaja oma.
Kõige uhkem sulg minu tagasihoidlikus kogus on merikotka tiivasulg, mille leidsin sügisel mererannast, mõeldes ise, et kellel küll on nii suured ja pruunis suled.
Kindlasti tuleb vaadata hoolega ümbruskonnas ringi, metsas, rannal, niidul, kusiganes, sest suled võivad jutustada oma sinnasattumise lugu ja see võib olla huvitav lugu. Kas on suleomanik olnud lihtsalt ülelennul, või osalenud kakluses või langenud hoopis kellegi saagiks.




                                     Pasknäär, Garrulus glandarius, Eurasian Jay, närhi



hiireviu, buteo buteo, Common Buzzard, hiirihaukka




merikotkas, Haliaeetus albicilla, White-tailed Eagle, merikotka



karvasjalg-kakk, Aegolius funereus, Tengmalm's Owl, helmipöllö

metskurvits, Scolopax rusticola, Eurasian Woodcoc, lehtokurppa


suur-kirjurähn, Dendrocopos major, Great Spotted Woodpecker, käpytikka