Meenutusi suve teisest poolest

Praegu aknast välja vaadates on mõnus meenutada suve teist poolt ja kohatud linde. 

pruunselg-põõsalind, Sylvia communis, Common Whitethroat, pensaskerttu

kivitäks, Oenanthe oenanthe, Northern Wheatear, kivitasku

jõgitiir, Sterna hirundo, Common Tern, kalatiira

sookurg, Grus grus, Common Crane, kurki

tülli- ja rüdisiesta 

liivatüll ja 

soorüdi, Calidris alpina, Dunlin, suosirri

liivatüll, Charadrius hiaticula, Ringed Plover, tylli 

 

kõvernokk-rüdi, Calidris ferruginea, Curlew Sandpiper, kuovisirri

väikekajakas, Hydrocoloeus minutus, Little Gull, pikkulokki

naerukajakas, Larus ridibundus, Black-Headed Gull, naurulokki

 merikotkas, Haliaeetus albicilla, White-tailed eagle, merikotka

kormoran, Phalacrocorax carbo, Great Cormorant, merimetso

hõbehaigur, Ardea alba, Great Egret, jalohaikara

ja

valgepõsk-lagle, Branta leucopsis, Barnacle Goose, valkoposki-hanhi

hiireviu, Buteo buteo, Common Buzzard, hiirihaukka

 

Kalamaja linnurõdu tagahoovis

-->

Pealinnalinnud. 2. osa.

Kalamaja linnurõdu tagahoovis

käib elu eriti juunikuus. Õhku täidab siis valju ja kile kajakate läbisegi koor. Ma ei teagi, kes neist seal see kõige tähtsam on, sest igamees annab endast märku nii kuis oskab. Poolloksutavat hüüdu laskev hõbekajakas on muutunud juba peaaegu täielikuks linnaasukaks. Pesitsevad katustel ja käivad rõduääre pealt süüa otsimas. Nad on julged ja nahaalsed, nende vestlused majakorstnate otsas kõlavad kaugele.

Kalakajakaid on maja taha pesitsemas ilmselt sama palju kui hõbekakajakaid. Kalakakajas on minu jaoks vist kõige sümpaatsem seni kohatuist kajakatest. Suhteliselt väike, pimestavvalge kuuega, kollakate jalgadega ja kollase nokaga. Kile kisa, mis lõhnab mere ja ranna järele. Ka temale on linnaelu hakanud sobima, elades hõbekajakatega kõrvu, pojad vaevalt eterniidivahedest välja paistmas, kui nad seal jooksusammul võidu vuravad.
Samuti on koha sisse võtnud naerukajakas, kes oma kädistava naeruga on nime vääriline. Kõige tuntum kuub, mille järgi teda teatakse, on must pea, valge kere ja punased jalad, kuid tegelikult tal on õige mitu kuube. Talvel polegi tal musta pead, on hoopis valge ja noorlinnud on üldse kirjud. Igatepidi on ta minu meelest üsna ilus lind. Kärtspunased jalad ja nokk. Silma ümber valge rõngas. Tõeline dändi. Elab vabalt nii linnas kui looduses.
Üks eriline ja samas traditsiooniline asukas maja taga on jõgitiir. Neil on igal õhtul kehalise kasvatuse tund ja siis sööstavad nad mitmekesi läbi õhu sünkroonis, nagu teeksid kadrilli.
Kui liikidevahelisi tülisid üldse tekib, siis ainult naerukajaka ja jõgitiiru vahel. Naerukajakas istub ja naerab tiirude üle all katusel ning tiir pikeerib ülevalt alla kajaka suunas ja alt üles ja jälle alla ja üles. Kuni minnakse magama.
Natuke aega pärast päikese loojumist jääb aga kõik vaikseks.

hõbekajakas, Larus argentatus, Herring Gull, harmaalokki

kalakajakas ühe pojaga

hüüd

kalakajakas, Larus canus, Mew Gull, kalalokki

naerukajakas, Larus ridibundus, Black-Headed Gull, naurulokki

jõgitiir, Sterna hirundo, Common Tern, kalatiira