Sööklasse külla | Visiting the Canteen

Käisin linnusööklas üle pika aja ning tõdesid, et enamus kuubesid oli püsikundede omad. Leevikesi on rohkem tulnud ja see on tore. Kuid tamme-kirjurähni, urvalinde ega rohevinte polnud kusagil. Kahte urvalindu nägin, kuid pildile nad ei tulnud. 
Ja esimest korda nägin, et ka puukoristaja võtab end vahel järjekorda - siis kui leevike on ees :) Muidu on kõik teised - tihased, varblased - nagu väiksed kommid või ehted ümberringi ootamas, millal puukoristaja lõpetab. 

*

I visited my bird canteen and found out that most of the customers are the same. There are more bullfinches now but that's just fine. But I din't see my old friend middle spotted woodpecker and there were no green finches either. 
And for the first time I saw that the nuthatch is able to wait for its turn - when a bullfinch is there :) Usually it is the other way around and all the tits and warblers are waiting like little candies everywhere to the nuthatch to finish.

 

Suur-kirjurähn, Dendrocopos major, Great spotted woodpecker, isotikka

Proua leevike, Pyrrhula pyrrhula, Bullfinch, punatulkku
Mrs Bullfinch

Puukoristaja, Sitta europaea, Eurasian nuthatch, pähkinanakkeli

Rasvatihane, Parus major, Great tit, talitiainen
proua/preili
Mrs/Ms

ja härra
and mr

Suur-kirjurähn, Dendrocopos major, Great spotted woodpecker, isotikka

 

 Põldvarblane, Passer montanus, Tree sparrow, pikkuvarpunen

Sootihane, Poecile palustris, Marsh Tit, hömötiainen

 

Hr leevike, Pyrrhula pyrrhula, Bullfinch, punatulkku
Mr Bullfinch

 

Assortii - Bird Allsorts

Kaua aega kestnud soe on olnud sõbralik ja linnud saanud hästi hakkama. Kuid jaanuaris tuli äkki talv, tuues endaga hammustava külma ja pakase. Liiga äkki vahest, et sellega ruttu harjuda. Linnusöökla on olnud väheaktiivne sel talvel, ilmselt just pikalt kestnud sooja tõttu. Kohal ainult püsikunded.
Talvisele aialindude loendusele sain tunni ajaga kirja 10 liiki.
Puukoristaja hõikab valjult puu otsas ja on kuidagi leplikumaks muutunud, ju tal päikese kõrgemalt käimisega natuke teised mõtted juba peas hakkavad kuju võtma. Ja äkilise külmaga tuleb energiat pigem enesele hoida. Nõnda kükitasid mul seal järjest erinevad sulepallid kord ühe, kord teise jala peal, kere kohevil. Puukoristajad, soo-, rasva-, sinitihased, pasknäärid, põldvarblased, talvikesed, üksik rohevint jõlkus ka teiste seltsis, imelik, et ta oli nii üksi ja kõik päevad järjest. Kui talvikeste punt paisus mitmekümneliseks, siis tema oli ikka üksi.
Metsas käies kohtasin kahte eriti põnevat tegelast - tedreemand ja laanepüü. Viimasest jäi pilt küll hetkel mällu.
Siin väike valik külalistest. Seekordse üllatusesineja rollis olid talvikesed. 

-------------

It has been warm quite a long time and birds were doing just fine. But suddenly, in the middle of January the weather turned and winter arrived, bringing biting cold with it.
Nuthatches are calling loudly and seems as they are more tolerant, but maybe it is time to think a bit different thoughts already and besides, with this cold, energy is saving worth. Why spend it to some strangers? 
In the forest the other day I saw 2 most interesting species - one female Black Grouse and a Hazel Grouse. But beautifully captured photo from Hazel Grouse stayed only in mind this time. 
Here are some of the quests I was honored to be with last weekend. This time the surprise performance came from Yellohammers. It is the first time I see them in my diner. 

puukoristaja, Sitta europaea, Eurasian Nuthatch, pähkinanakkeli

 rasvatihane, Parus major, Great Tit, talitiainen

  

soo- ehk salutihane, Palus palustris, Marsh Tit, viitatiainen

pasknäär, Garrulus glandarius, Eurasian Jay, närhi

 põldvarblane, Passer montanus, Eurasian Tree Sparrow, pikkuvarpunen

talvike, Emberiza citrinella, Yellohammer, keltasirkku

teder, Tetrao tetrix, Black grouse, teeri

Sööklauudiseid

Üle pika-pika aja sain istuda lennult improviseeritud lumevarjes, et jälgida linnusöökla tegemisi Viljandimaal. Lumeaugus liikumatult kükitamisest tekkinud sinikad, jalgade surm ja seljanihestus kaalus üles kõik selle, mida ma nägin. Jällegi ilmus üllatusesineja, kelleks seekord oli urvalind. Varem ma neid seal kohanud pole. Püsikunded olid nagunii, n-ö soojenduseks tuli puukoristaja, kes ei karda midagi ega kedagi ning alati on kohal ka sootihaste kollektiiv. Endiselt üllataval kombel on kõige aremad need „maal elavad“ linnalinnud ehk sini- ja rasvatihased. Ettevaatus pole liiast! Põldvarblasedki on neist julgemad. Kui saabusid sööklakunnid urvalinnud, mõtlesid ülejäänud linnud kaks korda, kas ühineda nendega või minna kõrvalsööklasse. Enamus valis teise söökla.

Laupäeval oli imekombel väga ilus ja päikeseline ilm, isegi lumikellukesed kerkisid maja seina äärt mööda ettevaatlikult.

Kui hilistel hommikutundidel saabus siesta aeg ja väiksed värvud leiba luusse lasksid, tuli pasknääride trio. Küll võtsid kaugelt juba vaatluskohti, et teha selgeks, millega neil minu liikumatult olla üritava valge kogu näol tegemist on. Vareslaste uudishimu oli pasknääridel siiski nii tugev, et tegi nad julgemaks kui näiteks harakas, kes ei näidanudki end näole, kui oli ära näinud, et söögiplatsil on kosmeetiline muudatus.  

Ootasin tegelikult ka rähne, kuid ilmselt polnud meil aeg kokku lepitud ning pildile nad ei ilmunud, kuigi lendasid lähistel ning iseäranis aktiivne oli tamme-kirjurähn, kel juba kevad südames ja nii ta siis pröökas puude ladvus oma laulu.

Pühapäeva hommikul – oh seda üllatust!, valitses väljas sügavamast sügavaim talvetuisk ja lumesadu. Lumikellukestest polnud jälgegi, kuid sööklas olid leevikesed. Pidin ikkagi minema ja veel oma sinikaid toitma, äkki tuleb ka leevike pildile. Ta tuligi mõned korrad.

Pühapäeva hommik aga ei alanud mulle nii ladusalt nagu laupäev. Kui olin peaaegu oma koondistaku sisse võtnud, kukkus fotokas kõige täiega lumme ning objektiiv oli varjuki ääreni lund täis. Koukisin selle sealt siis välja, kuid kõik oli ikkagi märg. Üritasin siis seda kuivatada, aga ei õnnestunud. Proovisin UV filtrit ära keerata eest, ei saanud kätte. Leevikesed kõik see aeg nosimas nina ees. Siis mõtlesin, et ah, küll saab ja katsusin pilti teha. Aga ei saanud. Nagu läbi aknaklaasi teeks ja AF ei saanud üldse millelegi pihta. Võtsin asja uuesti käsile ja seekord sain filtri eest keeratud. Õnneks oli mul see varuvariant seal ees! Siis olin jälle valmis ja – toiduplatsil tühjus. Lumi tuiskas hooti eriti kõvasti ja mina ootasin. Lõpuks siiski hakkas elu tasapisi tulema, leevikestest ilmus vaid üks härrasmees, kes teatas oma tulekust kurva ja samas kevadise kvüütamisega – tema tavapärasesse repertuaari olid tekkinud mõned mažoorsed käigud.

Siisikeste kamp oli ka pühapäeval aktiivne. Imelik, et neile just selline ilm meeldib, mitu korda olen tuisuse ja pöörase ilmaga kohanud ainsate elusolenditena just siisikesi.  Urvalinde jälle päikeselise ilmaga. Ju siis kumbki teab, mis valguses ta parem paistab.  :)
Kuna mul liikumisvabadust polnud, siis pole ka liikuvaid pilte :) 

Laupäeva kostilised:

sootihane, Palus palustris, Marsh Tit, viitatiainen

 urvalind, Carduelis flammea, Common Redpoll, urpiainen

nokalaat

emased urvalinnud

kõigile näha

isane urvalind

 rasvatihane, Parus major, Great Tit, talitiainen

 rohevint, Carduelis chloris, European Greenfinch, viherpeippo

hapu näoga

isane rohevint 

 puukoristaja, Sitta europaea, Wood Nuthatch, pähkinänakkeli

 pea alaspidi on ikka kõige parem

 põldvarblane, Passer montanus, Eurasian Tree Sparrow, pikkuvarpunen

 sinitihane, Parus caeruleus, Blue Tit, sinitiainen

 pasknäär, Garrulus glandarius, Eurasian Jay, närhi

peaaegu täiskasvanud juba

 nooruk

Pühapäeva kostilised: 

leevike, Pyrrhula pyrrhula, Common Bullfinch, punatulkku

siis kui objektiiv oli lumine

 klassikaline leevike

isane

 siisike, Carduelis spinus, Eurasian Siskin, vihervarpunen

kurva näoga

isane siisike 

natuke rõõmsama näoga

emane siisike 

põldvarblane, Passer montanus, Eurasian Tree Sparrow, pikkuvarpunen