Rannalood

Rannareportaaž septembri lõpust ja oktoobri algusest.
Liikvel olid erinevat sorti pardid ja haned, lagled, luiged. Rüdisid oli väga vähe, just näpuotsatäis rüütasid, leeterislasid ja üks sagrise moega tutkas kössitas adruvallil.
Luurasin kivi taga haigruid, olin lähenenud neile juba kivina veeredes mööda libedat merepõhja, merevesi kummikuääreni. Lootsin salamahti, et ma suudan olla nii kivi sarnane, et keegi haigrutest arvabki, et olen kivi ja on nii julge, et tuleb lähemale süüa otsima. Aga enne haigruid jõudis tulla üks lärmakas ja vettpritsiv seltskond jääkosklaid, kellest üks oli saanud kätte uhke kala ja teised tahtsid oma ampsu sealt saada. Aga püüdja oli kade ja ei lubanud ning nad madistasid seal nii valjult, et ühel haigrul tekkis huvi ja ta tuli lähemalt asja uurima. Ehk pakutakse tallegi üks hea suutäis? Aga jääkoskel kugistas kala nii kähku alla, et keegi ei jõuaks mitte mõeldagi.
Kosklad läksid jälle, uut kala jahtima, aga haigur jäi. Kuid siis mingil hetkel ma vist pilgutasin silmi ja see oli ohumärk. Haigur läks ja viis teised ka kaasa. Pärast alles nägin, et mingi kalapaat oli tulnud liiga lähedale.

valgepõsk-lagle, Branta leucopsis, Barnacle Goose, valkoposkihanhi

mustlagle, Branta bernicla, Brent Goose, sepelhanhi

hallhaigru luure
hallhaigur, Ardea cinerea, Grey Heron, harmaahaikara

jääkoskel, Mergus merganser, Goosander, isokoskelo

kala tuleb kähku alla kugistada!

lumepall

leeterüdi ehk leeterisla, Calidris alba, Sanderling, pulmussiri

hahk, Somateria mollissima, Common Eider, haahka

Reportaaž metsast

Reportaaž septembri lõpust ja oktoobri algusest. Kuna rannalinde oli väga vähe, siis järgnev rida on kõik metsalindudest. Suur-kirjurähnid kaklesid käärima läinud ploomide pärast ja musträhnid hõikusid valjult üle metsade. Pöialpoistega vestlesin ka vähe, intervjuu nende vahvate tegelastega ilmub mõne aja pärast linnupäevikusse ka ehk. Punarinnaga kohtusin ühel hilisel pärastlõunal ning ta näitas, kuidas mõne hea nipiga mulla seest ussike kätte saada. Käblik tuli lausa tuppa vaatama, et miks ma küll õues pole kui ilmad on nii head ning õpetas mulle paar head jooganippi.

Rasvatihane arvas, et tema pole tegelikult üldse teiste tihastega sarnane ja tegelikult on ta siiski üsna julge lind, arvaku teised, mida tahavad. Sabatihaste invasooni ootasin pikisilmi mitu päeva ja kui siis ühel päeval puhastasin seeni, kummikindad käes, nad tulid ja ma jooksin kõige oma seeneste kinnastega kalosside välkudes üle õue, fotokas käes, aga nad peatusid vaid põgusalt ja olid läinud jälle. Kiirelt pimeneval sügisõhtul ilmusid kruusateedele metskurvitsad, arvates, et nad on täiesti tausta sulavad, autotuledega sai nad siiski mingil määral taustast kätte. Üldiselt tundub, et selleaastane sügis ongi pigem metsalindude päralt. Küll on/oli palju liikvel hanesid ja muid partlasi, aga ometi mitte rüdisid ega viglesid, kuid rannalindudest juba järgmises peatükis.

musträhn, Dryocopys martius, Black Woodpecker, palokärki

 suur-kirjurähn, Dendrocopos major, Great Spotted Woodpecker, käpytikka

 pöialpoiss, Regulus regulus, Goldcrest, hippiäinen

ja nüüd kõik korraga - tiivad kokku! 

kanepilind, Carduelis cannabina, Common Linnet, hemppo

kui käblik tuli tuppa

 käblik, Troglodytes troglodytes, Winter Wren, peukaloinen

käblikujooga oktoobripäikeses

 rasvatihane, Parus major, Great Tit, talitiainen

sabatihane, Aegithalos caudatus, Long-tailed Tit, pyrstötiainen

 metskurvits, Scolopax rusticola, Eurasian Woodcock, lehtokurppa

punarind, Erithacus rubecula, European Robin, punarinta