Endiselt oktoober

Kuldne oktoober veel kestab viimaseid päevi. Jätkuks seda kuldsust veel tükiks ajaks!
Tihaste liiklemine on läinud ägedamaks ja seda igas mõttes - nüüd kaklevad nii, et suled lendavad. Ja sinitihane üksi peksab kogu platsi puhtaks kui vaja. Koduvarblaste paar on ka leidnud tee minu juurde, kuigi nad on arad ja käivad harva. Imelik, et sinitihast on ainult üks.
Põhiliselt tegutseb ikkagi sinitihaste armaada.

 rasvatihane, Parus major, Great Tit, talitiainen 

 

 

 

 sinitihane, Parus caeruleus, Blue Tit, sinitiainen

Oktoober

On oktoobri keskpaik ja sõbrad juba kohal. Valivad paremaid kohti istumiseks, kaklevad koha pärast kui tarvis ja seda tundub, et on tarvis! Lärmakad riiukuked on vallutanud mu rõdu.

Kuigi väljas on veel  üsna soe, puud lehtes ja osalt isegi rohelised veel, on tihased ja varblased ometi kohal. Kontrollivad iga päev koha üle. Et millal juba saab ja kas saab? Kuigi viimase küsimuse vastust nad ilmselt eitavalt ette ei kujutagi.
Sinitihane veel näole ei anna, ju siis tema on usinam. Rasvatihane on laisk ja riiakas, ei viitsi enam kärbsejahil käia. Ootab päevalilleseemneid. Vahel leiavad mõne maiuspala kusagilt ja siis tulevad minu oksa peale seda sööma.
Kass vaatab ja vesistab teisel pool akent. Imestan, et ka põldvarblased on platsis, terve kambaga ikka. 

 põldvarblane, Passer montanus, Eurasian Tree Sparrow, pikkuvarpunen

 rasvatihane,  Parus major, Great Tit, talitiainen

 

 

Vihitaja

Vihitaja ehk jõgitilder

elab kindlasti vee ligiduses. Sellepärast siis tegutseb ta ka sel kaldal, mille ääres mina mõnikord redutan, hästi vaikselt, oodates n-ö saaki.

Vihitaja on Eestis elavatest tildritest väikseim, aga saba on see-eest tavatult pikk tildri kohta. Ka on tal mõnusad rohelised jalad, mis on suhteliselt lühikesed. Vihitaja öeldakse olevat seltsipõlglik lind ja tegutsevat pigem üksinda, ning isegi rändel ei kogune nad suurtesse kampadesse. Ometi õnnestus minul sel suvel näha 4–5 vihitajat korraga. Aga need olid ilmselt noorlinnud, kelle seltsihimu pole veel välja kasvanud. Ning ei põlanud nad ka teiste lindude seltsi, aga see ongi kummaline vaade linnumaailmas, et talumatus oma liigi esindajate suhtes on mõõtmatu, samas kui kõik teised võivad end seal vabalt tunda. Nii seegi vihitaja oma väheste kaaslastega talus enda ümber mudatildreid ja heletildrit, naerukajakaid, linavästrikke jne. Kuigi – olgugi, et vihitajaid oli mitu, olid nad siiski igaüks pigem omaette, äärmisel juhul kahekesi. Igal linnul oma kivi, millel end korrastada või kus korraks tukastada.

Eesti vihitajad lendavad talvituma Lõuna-Euroopasse ja Aafrikasse. Ootan neid tagasi jälle kevadel.

vihitaja ehk jõgitilder, Actitis hypoleucos, Common Sandpiper, rantasipi

 

Halloo! On seal keegi?

tilkuva ninaga

kui saaks selle tuule purjedesse

 aga ei, lehvitan siis niisama

 hmm, huvitav, kas ma pole siis üksi?

ma teen lithsalt näo, et ma olen üksi

tsentrifuug

vähemalt on mul oma kivi

kerge tualett oma kivil