On oktoobri keskpaik ja sõbrad juba kohal. Valivad
paremaid kohti istumiseks, kaklevad koha pärast kui tarvis ja seda tundub, et
on tarvis! Lärmakad riiukuked on vallutanud mu rõdu.
Kuigi väljas on veel üsna soe, puud lehtes ja osalt isegi
rohelised veel, on tihased ja varblased ometi kohal. Kontrollivad iga päev koha
üle. Et millal juba saab ja kas saab? Kuigi viimase küsimuse vastust nad
ilmselt eitavalt ette ei kujutagi.
Sinitihane veel näole ei anna, ju siis tema on usinam. Rasvatihane on laisk ja riiakas, ei viitsi enam kärbsejahil käia. Ootab päevalilleseemneid. Vahel leiavad mõne maiuspala kusagilt ja siis tulevad minu oksa peale seda sööma.
Kass vaatab ja vesistab teisel pool akent. Imestan, et ka põldvarblased on platsis, terve kambaga ikka.
Sinitihane veel näole ei anna, ju siis tema on usinam. Rasvatihane on laisk ja riiakas, ei viitsi enam kärbsejahil käia. Ootab päevalilleseemneid. Vahel leiavad mõne maiuspala kusagilt ja siis tulevad minu oksa peale seda sööma.
Kass vaatab ja vesistab teisel pool akent. Imestan, et ka põldvarblased on platsis, terve kambaga ikka.
põldvarblane, Passer montanus, Eurasian Tree Sparrow, pikkuvarpunen
rasvatihane, Parus major, Great Tit, talitiainen
No comments:
Post a Comment