Kevad on olnud kirju ja kiire, kuigi ma olen sellest näinud
ilmselt näpuotsatäit. Sellegipoolest – need mõned retked on olnud põnevad ja
täis huvitavaid ning ootamatuid kohtumisi. Nii pildi sisse kui välja jäid kägu,
väiketüll, tuttpütt, punapea-vart, tuttvart, tõmmuvaeras, roo-loorkull,
kalakotkas, merisk, ristpart, randtiir, jõgitiir, tikutaja, valgeselg-kirjurähn,
õõnetuvi, meigas, lõopistrik, võsaraat, punarind, pruunselg-põõsalind, väike-põõsalind,
mustpea-põõsalind, ööbik, ohakalind, metstikk jpt. Kõige üllatuslikum kohtumine
oli võsaraadiga, ning kõige põnevamaks võin pidada kohtumist hänilastega.
Varahommikuses hämaras metsatukas, kuhu ma korraks tee pealt
sisse põikasin, et kuulatada, maandus mu nina ette võsaraat ja siis veel
teinegi. Kordamööda, nagu võimlemise tunnis, tõstsid nad oma tiibu, ikka parem
ja vasak. Siis olid natuke nokkapidi koos ja mängeldes lendasid teise oksa
peale kuni üks lõpuks eemaldus. Võsaraati olin siiani näinud kas maailmakõrguse
puu otsas laulmas või päris tihti ka lihtsalt kuulsin laulu, lindu ennast
nägemata. Seega oli väga ootamatu ja tore näha neid mu oma silmade kõrgusel. Päike
sinna ei paistnud, kuusetihnik oli tihe ja raske oli endale istumiseks vaba
lapikest leida. Lõpuks siiski potsatasin ühe kuuse alla istuma ja nii jäin ise
varju. Paraku jäid ka linnud suuresti varju, sest oksi oli väga palju ees. Plussiks
oli, et veel polnud lehti ja läbi okste sain ikkagi jälgida nende tegemisi,
kuid pilti oli raske tabada. Miinuseks oli, et kuna päikest ei olnud ja
temperatuur oli nullilähedane, siis külmusin ma pakuks.
Hänilaste otsa „komistasin“ ühel rannal, kuhu pikali visates
hakkas ninna räige hais. Adrulaadse muda koorik lubas endale luksust minu
küünarnukkide all laguneda ja sellist haisu pole ma varem tundnud, kuigi ta
üsna palju meenutas sellist vana ja kaualaagerdunud sitta. Aga mis teha, linnud
siblisid eemal ja ma pidin vaid ootama, et nad lähemale tuleksid. Harjumine on
suur jõud. Hänilastest tuleb varsti natuke rohkem juttu.
pesategemise aeg on käes
väike-põõsalind, Sylvia
curruca, Lesser Whitethroat, hernekerttu
rännuline
kalakotkas, Pandion
haliaetus, Osprey, sääksi
lambahänilane, Motacilla
flava flava, Blue-headed Wagtail,
keltavästäräkki
põhjahänilane, Motacilla
flava thunbergi, Grey-headed Wagtail, keltavästäräkki
lauk, Fulica atra,
Common Coot, nokikana
alati kõikjal tervitamas on linavästrik
linavästrik, Motacilla
alba, White / Pied Wagtail, västäräkki
meigas, Columba
palumbus, Common Wood Pigeon, sepelkyyhky
merisk, Haematopus ostralegus Eurasian,
Oystercatcher, meriharakka
punarind, Erithacus
rubecula, European Robin, punarinta
ristpart, Tadorna
tadorna, Common Shelduck, ristisorsa
rääkspart, Anas
strepera, Gadwall, harmaasorsa
oma varju ei karda
väike-lehelind, Phylloscopus
collybita, Common Chiffchaff, tiltaltti
võsaraat, Prunella
modularis, Hedge Accentor, rautiainen
pruunselg-põõsalind, Sylvia
communis, Common Whitethroat, pensaskerttu
märkamatuks jääda sooviv
ööbik, Luscinia
luscinia, Thrush Nightingale, satakieli