Justkui tavaline lind, aga ... ometi olen vist kolm korda
elus neid kohanud. Esimesed kaks korda üsna põgusalt, aga nüüd siis juhtus, et
sain tunnikese nende just võõrsilt saabunute vahel lamada ja nende siblimisi
jälgida.
Hänilane on Eestis III kategooria kaitsealune liik, mis
tähendab, et liigi arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või
rikkumine ning mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime
jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Eestis võib kohata
hänilase kolme alamliiki, lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea-hänilane.
Lamamise käigus selgus, et siblijateks olid kahte sorti rändurid
– lambahänilane (Motacilla flava flava) ja põhjahänilane (Motacilla flava
thunbergi).
Kui lambahänilasel on heledamapoolne hallikas-sinine pealagi
ja tugev valge kulmutriip, siis põhjahänilase pealagi on tumehall, ja
kulmutriipu tal ei ole.
Hallil udusel õhtupoolikul tõid nad rannale rõõmu oma
optimistliku kollase kuue näol, joostes kiiresti edasi-tagasi justkui päikesed
tikujalgadel.
Hänilasest on hea kokkuvõte ka siin - http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=22
põhjahänilane, Motacilla flava thunbergi, Grey-headed Wagtail, keltavästäräkki
lambahänilane, Motacilla flava flava, Blue-headed Wagtail, keltavästäräkki
No comments:
Post a Comment