Etenduse lõpp. Eesriie langeb kohe ja saabub pimedus. Vaikus. Vahetult enne kõiksuguseid hääli on alati vaikus. Häälterohkus juhib mõtte mujale ja pilgu otsima. Ent mingil hetkel jõuab see vaikus ikkagi järele ja seedib läbi. Nii on see ikka. Ta liigub omas rütmis, ent ta tuleb. Ja siis on jälle hääled. Mis on küll peidus selles vaikuses? Needsamad hääled ehk.
Kureteater oli lühike ja lööv. Olin just astunud uksest välja hommikusse, väljas oli veel pime, kui juba saabus sooloesineja. Vaikides. Sõnadeta. Tegi oma tükid ja läks. Vaikuses. Ning mina läksin ka. Häälteomanikke otsima.
valge-toonekurg, Ciconia ciconia, White Stork, kattohaikara
No comments:
Post a Comment