Ööbik on suur maskeerumismeister ja peitusemäng on teisel
kohal, kohe laulmise järel. Enamasti on tunne, et laulab põõsas, sest lindu
ennast näha pole. Isegi terasemal silmitsemisel ei pruugi teda leida. Niivõrd
hästi on ta end ära peitnud, kuhugi lehe taha või okste varju. Piisab ka
päikesevarjust, et ta oleks peidus.
Ta on üsna märkamatu välimusega lind, kuid kui teda lähemalt
silmitseda, siis on ta ilus – säravad tumedad nööpsilmad, uudishimulik ja julge
nägu.
Selline oksterägastik ongi ööbiku oma keskkond ja teda on
mõnus seal jälgida.
ööbik, Luscinia luscinia, Thrush Nightingale, satakieli
No comments:
Post a Comment