Armaada

 

Eemalt oli juba kuulda kõva sirinat ja viristamist. Lähemale jõudes avastasin, et siidisabade armee oli vallutanud pooppuu, millel tolknesid veel mõned äkki maha sadanud lume tõttu pruuniks tõmbunud lehed, kuid mis see-eest oli valminud marjadest punane. Ja nende järele siidisabade kollektiiv siis lendaski. Küll oli neil palju siblimist ja suhtlemist puu ümber. Ikka ühelt oksalt teisele ja üles ja alla, vahepeal minema, siis tagasi. Mõni käis tee pealt veelombist joomas, kuna marjad ajavad janu peale. Siidisabad on väga sotsiaalsed linnud ning elavad kogu elu parves.

Põnev oli istuda puu all ja neid jälgida. Isegi unustasin ära, et ma istusin tegelikult märjas, vettinud ja sulavas lumes.
Ma pole vist akrobaatilisemaid linde kohanud - nii nagu nemad suutsid okste küljes rippuda ja samal ajal ka marju nokkida, mis neile korraga noka vahele ei mahtunud, ei ole ma varem kohanud.  

Siidisaba ehk viristaja on siidisabalaste sugukonda kuuluv lind. Eestis siidisaba ei pesitse, jäädes pigem läbirändajaks, tihti käivad nad Eestis ka talvitumas, kui on hea marja aasta, võib nende talvine arvukus olla kuni mõnisada tuhat.

Vahel võivad linnud käärinud marjade söömisest „purju jääda“, ning siis juhtub, et nad lendavad vastu aknaid, kuna näevad seal võõrast tegelast, kellega vaja kakelda. Paraku ei lõpe see vastu akent lendamine tihti hästi.

siidisaba ehk viristaja, Bombycilla garrulus, Bohemian Waxwing, tilhi