"Kanaadakad"

Kell oli 5 läbi midagi hommikul ja ma lamasin läbimärjal mudasel pinnal, jälgides kiivitajaid, meriskeid ja punajalg-tildreid. Olin küll jalga pannud kummipüksid, mis peaksid niiskust natuke blokeerima, kuid olin unustanud veekindla jope ja nii ma siis vettisin ise ka üsna ruttu ja põhjalikult ning end liigutada ma eriti ei tahtnud. Varsti kuulsin, et laululuiged liikvel. Tundusid lendavat kusagil eemal, ja ega ma tahtnudki neid lennust püüda, kui ma seal kõrte vahel lamasin. Kluugutamine tuli aga lähemale ja lähemale ning siis äkki nägingi neid tulemas – neli lindu. Esmapilgul ma ikka veel ei liigutanud end, kuigi mulle tundus, et kaks keskmist ei olnud teps mitte luige moodi. Vaatasin tähelepanelikumalt ja viimasel hetkel veel napsasin pildi sellest konvoist, mis must juba möödumas oli. Ees ja taga oli laululuik ja keskel kaks kanada laglet. Ma ei tea, kuhu nad lagled eskortisid, rohkem ma neid ei näinud. Pildistamise hetkel pidin ma end ikkagi pooleldi üles ajama ja siis alles tundsin, kuidas külm vesi niriseb mööda käsivarsi küünarnukkide suunas alla. Ja pilt sai ka läbi kõrteloori ja ilma viimase luigeta, kes ei mahtunud kaadrisse.

Aga üks uus liik jälle kirjas.

Eestist lendab kanada lagle üha sagedamini läbi koos teiste rändesalkadega. Minul oli see esmakordne kohtumine ja sellegi oleksin peaaegu maha maganud. "Kanaadakad" on suuremad kui valgepõsk-lagled ning pärit on nad Põhja-Ameerikast, kust toodi 1929. aastal esimesed isendid Rootsi. Skandinaavia tingimused olid kanada laglele väga sobivad ning tänapäeval on ta Rootsi kõige arvukam haneline. Esimest korda nähti kanada laglet Eestis 1968. aastal. Alates 1980ndest muutusid vaatlused iga-aastasteks.

Kanada lagle, Branta canadensis, Canada Goose, kanadanhanhi