Sunday, January 31, 2016
Vesipapipühapäev
Vesipappidel on varsti Eestist lahkumise aeg. Juba praegu uhkeldavad nad oma valge rinnaesisega, näitavad, kui kaunid, uhked ja osavad nad on. Vesipapi päevakava on kevade lähenedes kiire ja täis toimetamisi. Ta ei püsi paigal. Ikka vaja kas süüa otsida, seda süüa, lennata ühest kohast teise, kupatada konkurente kus see ja teine, sulestikku kohendada. Laulda ja tantsida.
Papp tuli ja tantsis ka mulle, ise sekka laulu lüües.
Kui pappe oodates sulalumi läbi riiete juba kontideni jõudis, tekitas teadmine, et varsti saab kuiva kostüümi kodus selga tõmmata, ühest küljest küll mõnusa inimliku mugavuse tunde, kuid teisalt ka kerge kadedusenoodi, et mina vesipapi moodi jäises jõevees lobistada ei saa.
Siisiki on neid nii mõnus jälgida, et vettinud olek ununeb.
vesipapp, Cinclus cinclus, White-throat Dipper, koskikara
Thursday, January 14, 2016
Viuaasta kokkuvõte - Buzzard's year summary
*To English readers the text is after the photos.
Viuaasta möödus minu linnumaailmas põnevalt.
Igal aastal on omad kindlad olijad, pistelised tegelased ja
üllatusesinejad. Viimaste hulka kuulub kahtlemata Saaremaal nähtud
mesilasenäpp. Huvitav on see, et meie maastikku läbivalt kaunistavad paksud
mustad madalal asetsevad kaablid lubavad endal jalga puhata paljudel
rännulistel ja muidu sulelistel. Nii ka see imekaunis lind istus paksul
traadil. Ilmselt siis on seal hea puhata. Natuke maad edasi istus sarnase
traadi peal kaelus-turteltuvi, kes oli Eestimaal elutsevate tuvide seas minu viimane
nägemata liik.
Üllatusesinejaks oli sel aastal ka kalakotkas ning olgugi,
et olen teda näinud korduvalt, pakkus ta mõnusat kohtumise elamust ühel tardunult
udusse mattunud augustihommikul, puhates jalga kuivanud puul.
2015. aastal õnnestus näha ära minu jaoks kõige müütilisem
tegelane linnumaailmas – hüüp. Ja isegi kaks isendit. Aastat võiks seega lugeda
kordaläinuks.
Kõikide n-ö tavaliste suleliste kohtumiste reas on viuaasta
graafikul mitu punast punkti, mis tähistavad eriti eredaid kohtumisi.
Keskkevadel vaenukägu, hiliskevadel kodukakk, mesilasenäpp,
kaelus-turteltuvi, varasuvel hüüp, kukkurtihane, hilissuvel kalakotkas,
hõbehaigur, sügisel üks naljakas kohtumine kaelustuviga.
Kuid ka regulaarselt kohatavad liigid on põnevad ja mõnest
ei väsi ma ära, näiteks pöialpoiss, väike-lehelind või ööbik. Rääkimata veel
rähnidest ja kahlajatest.
Loodan, et ka alanud rasvatihase aasta pakub põnevust ja
toob uusi meeldejäävaid kohtumisi.
metsvint, Fringilla coelebs, common
chaffinch, peippo
kanakull, Accipiter gentilis, northern
goshawk, kanahaukka
vaenukägu, Upupa epops, hoopoe,
harjalintu
ööbik, Luscinia luscinia, thrush
nightingale, satakieli
vainurästas, Turdus iliacus, redwing,
punakylkirastas
mesilasenäpp, Merops apiaster, European
bee-eater, mehiläissyöja
kaelus-turteltuvi, Streptopelia decaocto, Eurasian
collared dove, turkinkyyhky
pöialpoiss, Regulus regulus, Goldcrest, hippiäinen
kodukakk, Strix aluco, tawny owl, lehtopöllö
kivirullija, Arenaria interpres, ruddy
turnstone, karikukko
soo-loorkull, Circus pygargus, Montagu's
harrier, niittysuohaukka
väike-lehelind, Phylloscopus collybita, common
chiffchaff, tiltaltti
mets-lehelind, Phylloscopus sibilatrix, wood
warbler, sirittäjä
käblik, Troglodytes troglodytes, Wren, peukaloinen
nurmkana, Perdix perdix, grey
partridge,peltopyy
kukkurtihane, Remiz pendulinus, Eurasian
penduline tit, pussitiainen
hänilane, Motacilla flava, western yellow wagtail,
keltavästäräkki
hüüp, Botaurus stellaris, Eurasian
bittern, kaulushaikara
ööbik, Luscinia luscinia, thrush
nightingale, satakieli
hallvares, Corvus cornix, hooded
crow, varis
hõbehaigur, Ardea alba, great egret,
silkkihaikara
soo-roolind, Acrocephalus palustris, marsh
warbler, luhtakerttunen
kalakotkas, Pandion haliaetus, osprey,
sääksi
künnivares, Corvus frugilegus, rook,
mustavaris
merikotkas, Haliaeetus albicilla, white-tailed
eagle, merikotka
hoburästas, Turdus viscivorus, mistle
thrush, kulorastas
meigas e kaelustuvi, Columba palumbus, wood
pigeon, sepelkyyhky
The year of
a buzzard was interesting in my world of birds.
There are
regular "customers" every year, random characters and surprises. The
biggest and most colourful surprise was definitely European bee-eater in
Saaremaa. It is interesting that electricity cables, black and ugly, offers
resting place to so many birds. So did this beauty – he /she was resting, lost
and tired. Just a few minutes' drive and another figure was resting on a black
cable – Eurasian collared dove. That was my last dove species in Estonia that I hadn't seen yet.
One bird I
have seen over and over but who still managed to surprise me was resting on a
dried tree one stagnant august morning. It was an osprey on a mystically foggy
morning.
2015 was a
year that I managed to see the most mythical character among birds – Eurasian bittern. I saw even two
specimen, so it was a good year in that way.
Among all
the other fascinating observations there are some points that are more red. Like
hoopoe in mid-spring; tawny owl, European bee-eater and Eurasian Collared dove in
late-spring; Eurasian bittern and Eurasian penduline tit in early summer; osprey,
Great egret in late summer and a funny encounter with a wood pigeon.
Between
them are lots of other little and big birds and some that I will never get
tired of – Goldcrest, Common chiffchaff or Thrush nightingale. And in an
undeserved manner I leave out woodpeckers and waders (shorebirds).
I do hope
that the Great tit's year is offering its own surprising opportunities, memorable
photos and close encounters.
Labels:
hänilane,
hõbehaigur,
hoburästas,
hüüp,
käblik,
kaelus-turteltuvi,
kalakotkas,
kanakull,
kodukakk,
kukkurtihane,
künnivares,
meigas,
mesilasenäpp,
ööbik,
pöialpoiss,
soo-roolind,
vaenukägu,
vainurästas
Monday, January 11, 2016
Roohabekas
Tean, lubasin 2015. aasta kokkuvõtet, aga üks väga elav kohtumine trügib vahele. Lennates, tsirrutades, siblides.
Üks ilus väike suleline, meenutab vahest ehk aplesini, millel pikk saba taga, otsustas end mulle lõpuks ilmutada oma täies hiilguses.
See on roohabekas.
Eile oli väljas krõbe külm ja nad olid end eriti puhevile ajanud, mul aga ei saanud nende jälgimisest küll. Näpud tahtsid ära kukkuda küljest, kaamera ekraanid olid juba jääkirmega kaetud, aga mina vaatasin, kuidas roohabekad söövad. Imelik - kui inimene sööb, pole seal midagi eriti vaadata. Aga linnud või loomad, hoopis teine lugu.
Roohabekas on Eestis suhteliselt uus liik, esimesed märkamised on alles aastast 1978.
roohabekas, Panurus biarmicus, bearded reedling, viiksitimali
emane roohabekas
prouad hoidusid tahapoole ja ei näitasid end vähe,
nad olid juba kaugemale lennanud
Subscribe to:
Posts (Atom)