Tean, lubasin 2015. aasta kokkuvõtet, aga üks väga elav kohtumine trügib vahele. Lennates, tsirrutades, siblides.
Üks ilus väike suleline, meenutab vahest ehk aplesini, millel pikk saba taga, otsustas end mulle lõpuks ilmutada oma täies hiilguses.
See on roohabekas.
Eile oli väljas krõbe külm ja nad olid end eriti puhevile ajanud, mul aga ei saanud nende jälgimisest küll. Näpud tahtsid ära kukkuda küljest, kaamera ekraanid olid juba jääkirmega kaetud, aga mina vaatasin, kuidas roohabekad söövad. Imelik - kui inimene sööb, pole seal midagi eriti vaadata. Aga linnud või loomad, hoopis teine lugu.
Roohabekas on Eestis suhteliselt uus liik, esimesed märkamised on alles aastast 1978.
roohabekas, Panurus biarmicus, bearded reedling, viiksitimali
emane roohabekas
prouad hoidusid tahapoole ja ei näitasid end vähe,
nad olid juba kaugemale lennanud
No comments:
Post a Comment